Biloogiaõpetaja


Tiina silmitses Aimet, armastus silmis. Aimes oli kõik, mida Tiina sõbrannalt oodata oskas. Ta oli ilusa keha, mesiblondide juuste ja südamliku loomuga, 167 cm pikk j a 57 kilo raske. Aime ei olnud seda tüüpi, keda inimesed iseloomustaksid sõnaga "aju", kuid ega Tiinagi olnud mingi viieline, pigem vastupidi. Elutarkust oli tal siiski oma aastate kohta ebatavaliselt palju.

Brünett Tiina sirutas käed välja ja Aime andis ennast talle kallistada, võttes rõõmuga vastu suure rinna, mille Tiina talle lutsimiseks andis. Tiina sõrmed, mis Aime südist nahka kõikjalt paitasid, olid sulgkerged. Aime nurrus mõnust. Tiina oli nii õnnelik, mõeldes, et iga heteroseksuaalne mees planeedil Maa oleks andnud mida iganes, et Aimega magada, kuid Aime oli valinud hoopis tema - Tiina.

Tiina hellad käed liikusid intiimsemate kohtade poole. Aime imelised pikad jalad avanesid ja tema keha võbeles ootusest. Tema rinnad tõusid ja langesid järje kiireneva hingamise taktis.

"Kas see on nii hea, pisike?" sosistas Tiina. Aime noogutas ja lükkas oma keha Tiina kätele vastu.

"Mulle õudselt meeldib teha nii, et sul on hea," jätkas Tiina. "Sa ju tead seda, kas pole tõsi?"

"Mhmh!" õhkas Aime, silmad pooleldi suletud. Õigupoolest oli ta Tiinast paar kuud vanem - ta oli juba peaaegu kaheksateist-, kuid Tiina oli nähtavasti arenenud kiiremini, või olid lihtsalt nende iseloomud sellised, et Tiinast oli saanud "vanem", kaitsev sõber, Aime aga oli tundelisem, kellele meeldis kallima hellitustele anduda.

Tiina vaatas oma sõbratari armsat nägu ja pikki ripsmeid. Tema enda ilme oli murelik, kui ta püüdis mõelda välja, kuidas rasket teemat üles võtta.

"Paistab, et ma saan bioloogias nelja," ütles ta äkilise pünatud ohkega. Tundes sõbratari meeleolumuutust. avas Aime otsekohe silmad.

"See on ju hea, kas pole?" vastas ta oma nukuhäälel. "Igatahes parem kui minu hinne," lisas ta kihistades. "Seda küll," vastas Tiina. Ta hoidis Aimet endiselt embuses, kuid ei paitanud enam märga tema jalgade vahel. "Aga mul on vaja veel mingis aines viis saada. Muidu tuleb keskmine liiga madal ja ma ei saa seda Soome stipendiumi."

Aime vaatas sõbratari murelikult. "Mida sa teha kavatsed?" küs*s ta, lastes Tiina rinnanibu korraks suust välja.

"Noh," vastas Tiina ohates, "sa ju tead, kuidas ma oma viisi saan, eks?"

"Tean küll," hakkas Aime jälle itsitama. Sõbranna oli jutustanud talle oma käikudest bioloogiaõpetaja Petersoni koju vahetult pärast iga bioloogia kontrolltööd. "Kuigi ma ei saa aru, kuidas sa seda vanamutti välja kannatad."

"Ah, see ei ole nii hirmus," ütles Tiina. "Pealegi on ta kõigest nelikümmend." "Sa saatsid ta pikalt ja nüüd paneb ta sulle nelja, jah?" küs*s Aime.

"Mitte päris," vastas Tiina. Ta hingas raskelt. Polnud midagi teha, ta pidi selle välja ütlema. "Ta tahab meid kahekesi." Aime hüppas üles. "Mida? Kuidas ta minust teab?"

Tiina vaatas teda pika pilguga. "Mina rääkisin. Ta teab minust kõike." "Kuidas sa võisid?" karjus Aime. "Issand, milline häbi!"

"Sa ei saa aru," vastas Tiina. "Mul on temaga hoopis teistsugune suhe kui sinuga. Ma ei ole sinust kunagi mitte kellelegi sõnakestki hinganud, kallis, aga kui ma Petersoni juures käin, pean ma kõik tema käsud täitma. Ta ei räägi kellelegi midagi, usu mind."

Aime oli keeletu. Siis jõudis talle kohale, mida Tiina ennist öelnud oli. Tema silmad läksid õudusest pärani.

"Mida sa sellega tahad öelda, et ta tahab meid kahekesi? Sa ära mitte mõtlegi, ma pigem suren, tead sa..."

"Aime, kallike, rahune, palun!" ruttas Tiina teda kallistama ja patsutama. "Las ma räägin kõik ära."

Aime kuuletus. "Ta ütles," jätkas Tiina, kui kaks alasti neidu olid külili teineteise vastu heitnud, "et ta paneb meile aastahinded viied, kui me kahekesi tema juurde läheme. Ainult see üks kord, sest pärast seda on ju kool läbi."

Aime näol oli nurkasurutud metslooma ilme. "Ei, Tiina. Sa ju tunned mind. Sa tead, et ma ei suudaks olla kellegagi peale sinu. Pealegi jälestan ma vanu naisi."

Tiina pani talle rahustavalt käe külje peale. "Oota, pisike, ta ei mõelnud seda üldse niimoodi. Sa pead teda ainult natuke kallistama, raskemad asjad teen mina. Peterson lubas, et ta ei tee sinuga midagi hirmsat. Ta tahab sind vaid natuke katsuda ja pealt vaadata, kuidas me kahekesi teeme. See pole ju nii hirmus, ega ju, pisike? No võib-olla lased tal ka ennast natuke lakkuda." Ta manas näole paluva ilme. "Ta teeb seda muide väga hästi, see võib sulle isegi meeldida."

Aime näost oli näha, kui vähe talle Tiina plaan meeldis, aga ta vihkas üle kõige tülitsemist ja ta ei teadnud, kuidas seda jama kaelast ära saada. Ühtäkki ajas teda naerma kujutlus, kuidas ta auväärse õpetajanna suu kohal kükitab. "Ma peeretan Petersoni-moorile näkku!" ütles ta kihistama hakates. Tiina norsatas ja hirnus tükk aega naerda nagu hobune.

"Tal on oma vanuse kohta väga ilus keha," rääkis Tiina edasi. "Ta käib taichi trennis, kas tead. Ta ütleb, et see teeb ta nii rahulikuks ja tasakaalukaks."

Mõlemad tüdrukud purskasid naerma. siis kallistasid nad mõnda aega teineteist ning tükk aega ei lausunud kumbki sõnagi, kuni Aime äkki hellitused katkestas ja sõbrannast eemale tõmbus.

"Tiina, kallis," ütles ta pisaratega võideldes, "ma ei taha selle vastiku Petersoni juurde minna!"

Tiina paitas Aime pead ja rääkis pehmel häälel: "Ma tean, pisike, aga sulle ju meeldiks bioloogias viis saada, ja minul on seda väga-väga vaja. Mina küll teeksin seda sinu heaks, kui sinul vaja oleks."

Ta paitas kätega Aime rindu. Siis pani ta ühe käe Aime kohevate juuste alla ja kummardus teda suudlema. "Ütle, et sa oled nõus, pisike," sosistas ta mesimagusal häälel. "Ma ju armastan sind, sa tead, et ma ei paluks seda, kui see ei oleks nii tähtis."

Aime noogutas ohates. Ta hoidis kätega kõvasti Tiina peast, kui sõbranna lakkus teda rinnanibude ümbert, saates mõnulaineid tema kõhtu mööda alla. Viimaks oiatas Aime valju häälega, tõukas Tiina pead kannatamatult allapoole ja ajas jalad harki. Tiina mõnus suu sööstis innukalt Aime ülevoolava jalgadevahe kallale. Tiina hellitas sõbrannat keelega, siis ninaga ja viimaks hõõrus oma nägu üht- ja teistpidi Aime suguelundite vastu, kattes end kõrvast kõrvani tema imeliselt lõhnava vedelikuga.

"Sa oled nii armas," õhkas ta, kui Aime tema all orgasmis väänles.

Kuid Tiina ei lõpetanud oma hellitusi. Ta imes Aime paisunud kõdistit, surudes samal ajal nimetis- ja keskmise sõrme tema läbimärga auku. Aime karjatas ning paitas üha kiiremini Tiina juukseid, kui sõbranna sõrmed tema augus kõikvõimalikes suundades liikusid ja talle kirjeldamatut naudingut valmistasid. See oli üks Aime lemmikmänge. Tiina virtuooslikud sõrmed jätkasid tegutsemist, kuni Aime keha vappus järgmises orgasmis. Sõbranna kõrgpunkti nautides sai orgasmi ka Tiina.

Nüüd töstis Tiina pea ja vaatas Aimele otsa. "Mida sa nüüd tahaksid, pisike?"

Aime niutsus kannatamatult. Tiina teadis ju väga hästi, mis järgmisena tulema pidi.

"Kas sa tuled Petersoni juurde kaasa?" küs*s Tiina.

"Jaa!" karjus Aime. "Ma jooksen kasvõi alasti ümber koolimaja, tee juba!"

Nüüd pani Tiina käed Aime tuharate alla ja tõstis neid kõrgemale. Ta suudles südist nahka Aime reitel, jätmata ühtegi ruutsentimeetrit vahele. Siis musitas ta kannikaid, imedes süa ja sinna paar maasikat ning jõudes viimaks pepuvahesse ja hakates hellitama seda pikkade keeletõmmetega - päris tagant pikkamööda ette välja. Aime peksis pead vastu patja ja ulgus, kui Tiina talle viimaks halastas ning keele väikesesse roosasse augukesse pistis.

Aime oiged kiirenesid, kui Tiina temast korraks eemaldus ning ta nende kahest vibraatorist ühe - pikema ja peenema-tuttavat surinat kuulis. Ta ei vaadanud, kuidas Tiina selle endale tuppe pistis, enne kui voodisse tagasi tuli. Aime oiged läksid üha kiiremaks, Tiina aga mõmises läbi nina, nautides vibraatorit enda sees ja tõmmates meeleheitlikult keelega üle Aime pepuaugu, tupeava ja kõdisti. Viimaks ei suutnud ta ennast enam tagasi hoida ja karjus oma naudingu välja, surudes nina Aime häbememokkade vahele. Kui ta ennast taas liigutada jaksas, ronis ta Aimele kaissu, kes kõvasti-kõvasti tema külge klammerdus.

Õues hakkas jubahämarduma, kui Tiina ja Aime ümber nurga pöörates õpetaja Petersoni maja nägid.

"Kuule, ma mõtlesin ümber," ütles Aime ja jäi seisma. "Ma lähen koju tagasi."

"Kurat võtaks, Aime!" ütles Tiina väsinud häälel. "Ära hakka jälle otsast peale. Me ju leppisime kokku. Sina lubasid, et tuled kaasa, ja mina lubasin, et sa ei pea midagi tõsist tegema. Mis pagan sul nüüd jälle viga on?"

Aime vajus sõbranna hurjutuste all kössi.

"Anna andes, kallis! Ma lihtsalt ei suuda sellele mõelda..."

Tiina haaras ta oma embusse. "Ära muretse, pisike! Pane silmad kinni ja kujutle, et see olen mina."

Aime rahunes ja nad läksid edasi. Tiina astus majatrepist üles. "Tule!" ütles ta vastuvaidlemist mittekannataval häälel, kui Aime trepi ette seisma jäi. Ta võttis trepimademele astunud Aimel käest kinni ja andis uksekella.

Õpetaja Peterson avas ukse. Tiina ja Aime teretasid viisakalt.

"Tere õhtust, tüdrukud!" ütles õpetaja oma jubeda naeratuse saatel. "Palun astuge edasi!"

Ta lausa säras näost, vaadates Tiinat, kes kohmetult vastu naeratas, ja siis Aimet, kes demonstratiivselt tema pilku vältis.

"Te olete kindlasti läbi külmunud!" ütles Peterson lõbusalt. "Nii vilu ja tuuline ilm. No öelge nüüd, on see kellegi kevad? Ja teie olete nii paljalt. Kuidas oleks tassikese üri kohviga?"

"See oleks päris tore," ütles Tiina.

"Eks ju, Aime?"

Aime heitis talle jäise pilgu ja ütles:

"Oli jah päris vastik ilm."

Tüdrukud soojendasid end hubaselt praksuva kamina ees, samal ajal kui Peterson kohvi, viski ja vahukoorega askeldas. Siis istusid nad kolmekesi ümber lauakese ja jõid mõnusalt soojendavat jooki. Peterson ei saanud pilku Aime pealt, kellel oli seljas avara kaelusega pluus, mille Tiina oli talle spetsiaalselt selleks õhtuks välja valinud. Häbenedes püüdis tüdruk pluusi rohkem rindade peale tõmmata, aga see ei õnnestunud.

Pärast kerget lobisemist maast ja ilmast ning tasside uuesti täis valamist küs*s Peterson:

"Nii, tüdrukud, nagu ma aru saan, on teid vaja natuke bioloogias järele aidata?".

Tema nägu oli muutunud ootusärevaks ja silmad põlesid. Oli selgesti näha, kuidas kujutlus edasisest teda innustas.

"Jah, õpetaja," ütles Tiina, lastes äkki pea norgu. "Mul on väga vaja aastahindeks viit." Ta vaatas õpetajale paluvalt otsa, lootes et see nad mingi ime läbi niisama minema laseb.

"See pole ju üldse nii raske," ütles Peterson laia naeratusega. Ta tõusis püsti ja võttis istet tüdrukute vahel.

Pöördudes Aime poole, küs*s ta: "On sul juba soojem, kullake?"

"Jah, lausa palav," ütles Aime turtsakalt ja võttis uue lonksu. Ta tundis juba, kuidas pea alkoholist kergeks muutus.

Õpetaja pani käe Tiina piha ümber ja tõmbas ta endale lähemale. Ta paitas Tiina pead, mis tema õlale toetus, ja pistis siis pikema tseremoonitsemiseta käe tema kaelusest sisse rindade vahele. Aime vaatas seda ehmunult. Nagu Tiina, ei kandnud temagi rinnahoidjat - selles suhtes oli Tiina olnud järeleandmatu. Aime tundis ennast nii kaitsetuna. Õpetaja kummardus Tiina poole ja suudles teda suule. Vastuseks pistis tüdruk käe tema seeliku alla.

"Mmm!" tegi õpetaja. "Kui sa ka koolis nii püüdlik oleksid! Aga ma arvan. kallis, et sul ei ole sellega väga kiire."

Ta heitis tähendusrikka pilgu Aimele. kes oli vahepeal püüdnud temast eemale nihkuda, aga diivanil polnud selleks ruumi.

Nüüd sosistas õpetaja midagi Tiinale kõrva. Tiina läks Aime juurde ja sosistas temale midagi kõrva. Nad vahetasid natuke pilke ja siis sosistas Aime midagi Tiinale kõrva. Tiina noogutas, läks õpetaja juurde ja sosistas temale midagi kõrva. Õpetaja kõhkles hetke ja ütles siis: "Hea küll!"

Ta tõusis püsti, kustutas tule, nii et diivanit valgustasid ainult kaminaleegid, ja istus siis natuke eemale varju, kust ta nägi diivanil toimuvat, kuid teda ennast näha ei olnud.

Aime vaatas kartlikult Tiinat, kui see lähemale nihkus.

"Ära pabista," sosistas Tiina. "Me pääseme isegi kergelt."

Aime pööras pea ära ja vaatas leek**esse. Ta oli nutu äärel. Tiina andis talle tassi.

"Näe, joo ära, siis hakkab parem."

Aime tegi seda ja tõusis siis Tiina märguande peale püsti. Tiina astus talle selja taha, võttis tal ümbert kinni ning hakkas tema kaela, kõrvu ja põski suudlema, rääk**es Aimega rahustaval toonil nagu väikese lapsega. viimaks sulges Aime silmad, toetas pea Tiina õlale ja kujutles, et nad on tema juures. Selle peale hakkas Tiina tema rindu paitama, ajades talle samal ajal keele kõrva. Aime hakkas rütmiliselt ohkama. Surin peas, leek**e hubane praksumine ja sõbranna oskuslikud käed tegid oma töö. Aime ei hoolinud enam pealtvaatavast õpetajast ja pani käed Tiina tuharatele.

Seda nähes lükkas Tiina käed Aime pluusi alla ning paitas tema kõhtu, külgi ja rindu. Ta lükkas pluusi kõrgemale ja tõstis selle viimaks üle rindade. Ta läks Aime ette, kummardus ja puudutas keelega õrnalt mõned korrad rinnanibusid. Kulus vaid mõni sekund, kuni need kõvaks läksid. Siis tõstis Aime kuulekalt käed, lastes endal ülakeha paljaks võtta.

Üheainsa kiire liigutusega heitis Tiina ka endal särgi seljast. Siis seisis ta Aime ees ja vaatas teda oma vastupandamatult ahvatleva pilguga. Aime pani käed sõbranna õlgadele ning tüdrukud liigutasid oma rinnanibusid teineteise vastu, siis kallistasid ja suudlesid tihedalt liibudes ning alakehi vastakuti hõõrudes.

Pärast mitut pikka armastavat keelesuudlust lükkas Tiina Aime pead allapoole. Innukalt hakkas Aime lutsima tema vasakut rinda, võttes suu seda peaaegu täis. Siis oli järg parema käes. Nagu nad kümneid kordi varem teinud olid, imes ta seejärel kõvasti Tiina kõhunahka, mis, nagu ta teadis, sõbrannale kohutavalt meeldis. Järjest allapoole lükudes avas Aime hetkegi kõhklemata Tiina püksiluku ning lükkas alla teksased ja seejärel ka napid siidpüksikesed. Ta pistis keeleotsa Tiina kunstipäraselt kärbitud karvade vahele, kust kahe häbememoka vahelisest pisikesest praost hakkas juba midagi välja paistma.

Tiina oiatas, vabastas ennast Aime embusest ja heitis diivanile selili. Aime võttis tal püksid ära ja kuminardus tema j algade vahele. Tal oli ainult üks soov: teha Tiina õnnelikuks, nii nagu ta oli palju kordi varem teinud. Ta lakkus ja imes, andes endast kõik. Tiina oiged läksid järjest valjemaks.

Aime võpatas, kui keegi tema miniseeliku, mis selles asendis niikuinii palju ei varjanud, üles tõstis. Tõmmates sügavale kopsudesse Tiina erutavat lõhna, pigistas ta silmad kinni ja jätkas sõbranna hellitamist, püüdes mitte mõelda õpetaja kätele, mis tema püksikesed alla tõmbasid. Nüüd tungis üks käsi Aime jalgade vahele. Ta kompas tüdrukut meisterlikkusega, mida see oodatagi ei osanud. See oli täiesti erinev Tiina harjumuspärastest puudutustest. Joobudes tema pead paitava armsama naudinguvärinast, andis Aime ennast vastupanuta õpetaja paitava käe meelevalda. Kui ta tundis, et Tiina läheneb orgasmile, ning teda, nagu tavaliselt, üha kiiremate ja jõulisemate liigutustega limpsis, pääses ka tema enda suust valla mõnuoie, kui õpetaja sõrmed tema auku tungisid ning kiiresti sisse ja välja liikusid. Tiina orgasmikarjete saatel surus õpetaja Aime sisse ühe sõrme teise järel.

Tundes viit sõrmeotsa koolibritiibade kiirusel enda augus siia-sinna käimas, ei suutnud Aime end põskedele tõusvast häbipunast hoolimata tagasi hoida ja karjus ühte oma elu ilusaimat orgasmi saades. Pärast seda jäi ta rammetuna Tiina jalgade vahele lebama, suudeldes aeg-ajalt tema läbimärga häbet ja tundes justkui läbi udu, kuidas õpetaja Petersoni käed tema kannikaid hellalt paitasid.

Mõne aja pärast avas Aime silmad ja vaatas tagasi. Õpetaja Peterson oli alasti. Tõepoolest oli tema keha laitmatu ja ainult hoolikal vaatlemisel võis seal näha üksikuid vananemise märke.

"Tulge, tüdrukud, lähme magamistuppa, seal on rohkem ruumi," ütles õpetaja.

Magamistoas vajus Aimel suu lahti - nii maitsekalt ja kunstipäraselt oli see tumepunasega kujundatud. Aime poleks iialgi tobedalt Petersonilt nii palju ilumeelt oodanud. Ennast unustades hüppas ta voodile, joobudes sametpehmest tekist ja sulgkergetest patjadest oma rindade ja põskede vastas. Ta tundis, et tahaks süa elama jäädagi.

Nüüd tuli voodisse ka õpetaja. Ta heitis selili ja andis Aimele märku enda peale pölvitada, nii et selle jalgadevahe jäi just tema näo kohale. Siis hakkas ta Aimet suuga hellitama. Tiina võttis aga sisse koha õpetaja jalge vahel.

Tundes vanema naise keelt oma häbememokkade ja kõdisti vastas, unustas Aime igasuguse häbi. See, mida õpetaja temaga tegi, oli tõeline nauding. Ta ei näinud Tiinat selja taga, kuid taipas õpetaja näost, kuidas see sõbranna hellituste käes mõnules. Õpetaja keelemäng Aime jalgade vahel läks üha kirglikumaks ning kui tema käed Aime rindadega mängima hakkasid, hakkas tüdruk ennast unustades naudingust oigama.

Ta pani käed selja taha, otsides õpetaja rindu, ja seal kohtusid ta käed Tiina omadega. Kaks tüdrukut paitasid järjest kiirenevas tempos teineteise käsi ja õpetaja rindu, õpetaja aga omakorda Aime omi, samal ajal kui tema välkkiire keel tüdruku suguelundeid limpsides ta järjest kasvavasse ekstaasi ajas. Aime karjus õpetajaga koos orgasmi saades. Pärast lamasid nad kolmekesi voodis, kõik käed-jalad läbisegi ning kallistasid üksteist kõvasti.

"Te peate nüüd vist koju minema, et vanemad muretsema ei hakkaks," ütles õpetaja Peterson tüki aja pärast.

"Peame vist jah," pomises Tiina. Nad tõusid voodist ja otsisid teisest toast oma riided üles.

"Nii kahju, et kool läbi saab!" ütles õpetaja neid esikus hüvastijätuks suudeldes. "Ma loodan, et te tulete mind ka edaspidi vaatama."

Aime lõi silmad maha. Ta teadis, et isegi kui Tiina ei peaks tulema, siis tema tuleb küll.

100% (0/0)
 
Categories: Lesbian Sex
Posted by ovra
10 months ago    Views: 4
Comments
Reply for:
Reply text
Please login or register to post comments.
No comments